Kunstnik
Kuraator
Näituse avamine reedel, 21. aprillil kell 18:00
Dénes Farkase isikunäitus “How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques” tegeleb valikute, ebakindluse ja ettevalmistumisega, näitab normaalsuste suhtelisust ning seab kahtluse alla tõe tootmise ja teadusliku ratsionaalsuse.
Näitus koosneb EKKMi ruumiga suhestuvatest heli- ja ruumiinstallatsioonidest ning uutest fotot ja tekstilist materjali kasutavatest teostest. Näituse üheks inspiratsiooniallikaks on USA-Liibanoni kirjaniku Rabih Alameddine’i teos “An Unneccessary Woman”, kust pärineb ka pealkirjana kasutatav tsitaat. Teos esitab ühe vana naise sisekõne, kes on otsustanud kellegi teadmata pühenduda väärtkirjanduse tõlkimisele araabia keelde – protsess, mis on tema jaoks intellektuaalse dialoogi võimalus ja alternatiivne reaalsus keset ümberringi valitsevat Liibanoni kodusõja kaost. Alameddine’i raamatust pärinevad tsitaadid seab Farkas poeetilisse dialoogi visuaalse materjaliga, mis on pildistatud globaalses seemnepangas Teravmägedel, ICARDA kuiva kliima toidukultuuride seemnepangas Liibanonis Terbolis ning Vavilovi-nimelises taimegeneetika instituudis Peterburis – institutsioonides, mille eesmärgiks on bioloogilise liigirikkuse säilitamine ja maailma toidujulgeoleku kindlustamine. Nii tekstiline kui visuaalne pool seostuvad minimaalselt vajaliku keha- ja vaimutoiduga, kohanemisprotsessidega ning püüdega säilitada normaalsust ebakindluse tingimustes, kuid ka ajutiselt loodud turvatunde näilisuse, hapruse ja asjaoludest sõltumisega. Samas vastanduvad ühelt poolt tulevikuhädadeks ettevalmistumise preapokalüptiline meeleolu ja seemnepankade kindlameelne teaduslikkus ning teisalt reaalse konflikti õuduste argisus; globaalse retoorika suuresõnalisus ja vahetu tegutsemise pragmaatilisus. Enesekriitilise kunstnikuna küsib Dénes Farkas muuhulgas, kuivõrd õigustatud on kasutada kellegi teise konflikte ja kannatusi oma loomingu materjalina. Erinevate lugude ühtepõimituses ilmneb sellegipoolest universaalne tasand – farkaslikult melanhoolne arusaam tragöödia juhuslikkusest, ajaloo korduvusest ja inimliku püüdluse tühisusest.
Dénes Farkas (s 1974) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes on oma töödes keskendunud visuaalsete kujutamisviiside kriitikale, kujutise ja teksti suhetele ning ühiskondlikule etteantusele üksikisiku kogemuses.
Ingrid Ruudi (s 1978) on arhitektuuriajaloolane, kriitik ja kuraator, keda huvitavad arhitektuuri ja kunsti kokkupuutepunktid ning nende suhe ühiskondliku ja avaliku ruumiga.
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Projekti toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Tänud: Rabih Alameddine
Nicole Aragi, Duvall Osteen, Grace Dietshe (Aragi Inc)
Åsmund Asdal, Roland Von Bothmer (Svalbard Global Seed Vault, NordGen)
Dr Hassan Machlab, Dr Mahmoud El Solh, Dr Mariana Yazbek (International Center for Agricultural Research in the Dry Areas)
Prof Nikolai Dzyubenko, Sergey Shuvalov (N. I. Vavilov Research Institute of Plant Industry)
Eesti Rahvusarhiiv
Arne Maasik, Bassil Aoun, Christoffer Hjalmarsson, Eik Hermann, Diana Didyk, Indrek Köster, Ivar Andersen, Jarmo Kauge, Kadri Villand, Kalevi Kull, Kati Saarits, Ketli Tiitsar, Kirill Tulin, Maria-Kristiina Soomre, Marko Humalisto, Mihkel Ilus, Morteza Mirzakhani, Olga Jitlina, Raivo Väliste, Reimo Võsa-Tangsoo, Tõnu Narro, Vesa Humalisto, Villem Säre, Xan Sarah Chacko.