Tiiger ruumis

„Tulevikus saavad meist kõigist tuleviku-uurijad, soovime seda või mitte. Peame hakkama mõtlema energiast ja sellest, kuidas see – vähemalt kasutataval kujul – aina vähem kättesaadavaks muutub (looduses raisatud näiliselt lõputu koguse kõrval).“[1]

Kui palutakse mõelda energiast, kas siis mõtleme energiast endast või sellest, kuidas me seda kasutame või toodame? „Tiiger ruumis“ käsitleb „energia“ mitmekülgset ja sageli küllastunud mõistet. Näitus läheneb tavapärasest erineva nurga alt meid ees ootavale üleminekule fossiilkütusesõltuvuselt teistsugustele energiaallikatele. See üleminek, millega paratamatult kaasnevad olulised muutused meie igapäevaelus, õnnestub ainult siis, kui seda saadab kognitiivne nihe selles, kuidas me energiat mõistame. Selleks peame nii energia mõiste kui ka selle valdavalt kasutuspõhised seosed ümber mõtestama ja teataval määral üksteisest lahutama, sest mitte kõiki energia vorme ei ole võimalik enda kasuks tööle panna.

Näituse pealkiri pärineb Georges Bataille’ 1949. aastal ilmunud päikeseenergiale tuginevast üldmajanduse käsitlusest „Neetud osa“ („La Part maudite“), milles ta sõnas, et „seksuaalakt on ajas sama, mis tiiger on ruumis“[2]. Lisaks esmase lühise tekitamisele võimaldas see lausung tal paigutada oma uurimuse väljaspoole mistahes kindlat (vs üldist) majandusdiskursust. Kohta, kus on võimalik näiliselt eraldiseisvaid teemasid võrrandisse asetada. Bataille’ jaoks esindasid selle võrrandi mõlemad pooled seda tohutut raiskamist ja ägedat hõõgu, mis on omane n-ö ülemäärasele energiale või energia neetud osale.

Kuna kõigi elusolendite areng Maal on päikesest kiirguva energiaga seotud, on seda energiat ilmselgelt ülemäära. See saab ilmsiks, kui mõistame, et elul on lisaks enda taastootmisele õnnestunud arengu käigus ka üha koormavamaid kujusid võtta. Bataille leiab, et ülemäärase energia needus peitub selles, et seda tuleb vältimatult raisata – „kui süsteem ei saa enam kasvada või selle kasv ei suuda ülemäärasust täielikult ära tarbida, siis läheb see möödapääsmatult raisku; see tuleb ära kulutada – teadlikult või mitte – kas hiilgavate või katastroofiliste tulemustega“[3]. Kuigi seda energiat ei ole võimalik tarvitada, määrab see, kuidas ühiskonnad ja kultuurid neetud osaga toime tulevad, nii nende iseloomu kui ka tuleviku.

„Tiiger ruumis“ läheneb ülemäärase energia küsimusele mitme nurga alt, alates energia ületootmisest kuni spekulatiivse ja utopistliku kogukonnaloomiseni, ning hõlmab ühtviisi hävitavaid ja toksilisi ning hiilgavaid ja transformatiivseid nähtusi. Näitusel eksponeeritud kunstiteostes, mille seas on nii varasemaid kui ka just selle näituse jaoks valminud töid, saavad kokku ning võimenduvad siin viidatud mitmesugused näited, teemad ja kriitilised mõtted. Teosed kas rõhutavad seda, kuidas ülemäärast energiat käsitleda või raisata, või võtavad vaadelda ja laiendada energiaga seotud ülemäärasuse juhtumeid – näiteks kuidas loodusõnnetuste puhul ühenduvad ülemäärase energia ülevad ja kaubastunud tahud.

Priiskava ülemäärasuse kehastuseks võib siinkohal pidada näiteks klubitajate ja pubitajate ööelu praktikaid; seksi, röövtoitumist ja surma; või näiteks esoteerilisi kollektiivseid rituaale, mis viivad kõrgendatud teadvuseseisunditeni. Samal ajal võib praeguste ühiskondlike ja poliitiliste, vihast ja manipulatsioonist tõuke saanud heitluste energiast, mida sageli eiratakse, välja kasvada vabastav poliitiline sõnum, kui mitte meeleavaldus või mäss. Sarnane on olukord ka n-ö sõjamasinat ümbritseva mentaliteedi ja fantasmagooriaga, mis Bataille arvates kõige paremini näitlikustas neetud osast tingitud õnnetusi ja hädasid. Kuid Bataille mõtteliin on näituse kontekstis vaatluse all ka väljaspool „Neetud osa“ „kosmiliselt avardatud energiaökoloogiat“[4], kaasates mõisteid nagu „vormitu“ ja „auk“ ning põimides neid eeltooduga.

Juba asjaolu, et „maailm on muutumas pigem rohkem bataille’liku universumi sarnaseks kui vähem“[5] ja nüüdisaegne kapitalism on läinud üldmajanduse nägu, annab alust valvsuseks. Olgugi, et Bataille ei ennustanud seda üleminekut ette nihkena, vaid pakkus välja alternatiivse lähenemise, ei pisenda see asjaolu neetud osa teoreetilist relevantsust praeguses hetkes. See vaid õõnestab tema tahtmatut edu tuleviku-uurijana.

Näituse trükise leiad siit.

Graafiline disain: Allan Appelberg

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Frame Contemporary Art Finland, Foundation for Arts Initiatives, Region Norrbotten

Tänud: Henri Eek, Henrik Ehte, Maria Esko, Dénes Farkas, Juha Huuskonen, Mihkel Ilus, Hanna Isaksson, Lovro Japundzic, Sten Kallaste, Jussi Koitela, Paul Kuimet, Madis Kurss, Marco Laimre, Mihkel Lember, Ago Märjama, Ian-Simon Märjama, Mikk Migur, Hans-Otto Ojaste, Juhan Raud, Antti Salminen, Jaanus Samma, Taavi Suisalu, Villem Säre, Kaisa Sööt, Elnara Taidre, Kadri Villand, Jevgeni Zolotko, ETDM, MyFitness

__________

[1] Allan Stoekl, Bataille’s Peak: Energy, Religion and Postsustainability. Minneapolis: University of Minnesota Press, 2007, lk xx.

[2] Georges Bataille, The Accursed Share. (Tlk. Robert Hurley). Brooklyn, NY: Zone Books, 1989, lk 12.

[3] Samas, lk 21.

[4] Benjamin Noys, Georges Bataille: A Critical Introduction. London: Pluto Press, 2000, lk 112.

[5] Samas, lk 118.